| Mida tegime 1998/1999 |
 |
 |
LAULULAAGER ALATSKIVIL 10.-11. oktoober 1998.a.
Selle laululaagriga murti meie koori traditsioon korraldada laululaagreid
Ilmatsalus. Koorilaagri tõsises töömeeleolus päeval
ja mõnusas äraolemises õhtul said kooris omadeks inimesteks
mitmed uued lauljad ja uus abidirigent KADRI PIHLAR.
Meie vastuvõtjaks Alatskivil oli kohalik kogudus. Pühapäeva hommikul laulsime jumalateenistusel mõned laulud ja vastastikuse sobivuse ja meeldivuse avastamisel sai kokku lepitud jõuluaegne kontsert samas.
Laupäeva õhtul demonstreeris II tenor Taavi Toomere oma suurepärast kitarrimänguoskust. Aga ka ülejäänud seltskond ei jäänud Taavist maha ja näitas oma võimekust tantsu ja laulu alal.
Tunda oli, et püüti taaselustada Tšehhi külastamise meeleolu, millest aga paraku eriti midagi välja ei tulnud.
 |
 |
27. novembril 1998 sai lõpuks teoks Otepää
rahvalaulupäeval võidetud preemiareis sealse "Väikese
Bernhardi" hotellis paiknevasse mullivanni ja sauna.
Loomulikult juhtus nii, et peale pikka ja pidevat sauna- ja vannimõnude
nautimist ei olnud enam peaaegu kellelgi erilist indu uute jõululaulude
ja hümni õppimiseks. Õhtu lõpuks kooraldasime
hotelli baaris improviseeritud diskoõhtu.
29. novembril 1998 toimus meie koori
advendikontsert Alatskivi kirikus. Meid polnud jõutud
unustada ja oodati, kuid kirik oli nii külm, et seal laulmine osutus
tõeliseks katsumuseks. Kuid me saime sellega hakkama. Külastasime
ka Juhan Liivi majamuuseumit ja laulsime seal "Mesipuud" - austusavaldus
Juhanile. Õhtul aitasime paari lauluga meeleolu luua Alatskivi aleviku
jõulurahu väljakuulutamisel.
 |
1. detsembril 1998 toimus pidulik ülikooli
aastapäevale pühendatud aktus, kus kuulutati
välja ka doktoreid. Esitasime hümni ja "Gaudeamuse". Aktusel
musitseeris "Hortus Musicus" ja audoktoriks nimetatute hulgas oli ARVO
PÄRT.
 |
 |
2. detsembril 1998 toimus meie koori ja Elva
kammerkoori "Solenne" jõulueelne ühisesinemine
Tartu Ülikooli aulas. Kontsert mõjus
mitmekesisena tänu kooride erinevatele rõhuasetustele repertuaari
valikul. Peale kontserti läksime kõik ülikooli vanasse
kohvikusse, et pühitseda õnnestunud etteastet ja et
üksteisega lähemalt tuttavaks saada. Algul eestlaslikult mitte
vedama hakkavat pidu ei õnnestunud pärast jälle kuidagi
pidama saada. Tekkis spontaanne võistlus, kumb koor suudab pakkuda
põnevamaid ja intrigeerivamaid ringmänge. Algul kella
üheksani kinni pandud kohvikuaega tuli pikendada mitme tunni
võrra, enne kui rahvas lõpuks laiali minema soostus.
Üksteisest lahkuti lootuses, et see ei jää mitte viimaseks
koosürituseks.
17. detsembril 1998 olales meie koor koos TÜ
kammerkooriga ja solistidega Tartu Ülikooli arstiteaduskonna
jõulujumalateemistusel Tartus Peetri kirikus.
19. detsembril 1998 toimus Eesti Segakooride
Liitu kuuluvate kooride traditsiooniline
jõulukontsert samuti TartuPeetri
kirikus. Sedagi ühisettevõtmist toetasime oma
lauluhäältega.
Kuna ilmselt Peetri kirikus toimunud kontsert nii mitmetelegi meie koori lauljatele piisavat kunstilist rahuldust pakkuda ei suutnud, siis lihtsalt pidi jätkama ühist koosolemist. Spontaanselt osteti salateid ja viinereid ja sama spontaanselt maanduti nendega lõpuks üliõpilasseltsi "PÕHJALA" keldris. Õhtu muutis osalejatele täeiesti unustamatuks samuti spontaanselt tekkinud viinüülplaadidisko, kus staarideks olid SINGER VINGER, MARJU LÄNIK, ANNE VESKI, TÕNIS MÄGI jpt.
20. detsembril 1998 esines meie koor väikese
kontserdiga peale jumalateenistust Tartu katoliku kirikus.
Lauljatesse ja kuulajatesse oli saabunud tõeline jõulurahu, mis
tegi esinemise kõigile nauditavaks.
KÕIK OLID VÄGA ÕNNELIKUD JA RAHUL!
 |
Selle väikese kontserdiga lõpetasime avalikud esinemised 1998. aastal. Aga kõik polnud veel sugugi lõppenud! Samal õhtul toimus dirigent Seidi pool koori jõulupidu. Nii nagu igal korralikul jõuluprallel, nii ka meil käis jõuluvana, kelleks sedakorda oli tenori riietesse maskeeritud sopran. Jõuluvanal oli millegipärast kaasas ka Snegurotška (ju oli ta selle Näärivanalt üle löönud), keda kehastas soprani riietega ehitud tenor.
27. veebruaril 1999 osalesime "Tuljaku"
võistulaulmisel. Kroonikute tungival pealekäimisel soostus
lõpuks tenor Taavi kirjutama lühikest kokkuvõtet
konkursist. Kroonikasse paigutasime selle looduse ehedal toorkujul:
... vähemalt maa peal Kohe lust oli vaatada neid rõõsasid tüdrukuid ja siledaid poisse, kes (ühel) lumisel laupäeva hommikul Tartu Õpetaja Seminari ruumides aset leidvale ... konkursile saabusid. Jah, oli sellest vist aasta mööda saanud, mil me koor just sel samal üritusel mõningast ebaedu oli maitsta saanud, kuid vahepealse aja jooksul olid meie ridu täeiendanud ohtrad meesteväed, mis kindlasti koori visuaalse üldpildi terviklikumaks ja nauditavamaks muutis. Selle ajaks, kui meie ürituse toimumise paika jõudsime, täitis TÕS-i ruume juba mitmete kümnete kooride lõbus sigimine ja sagimine. Hoolimata tugevast planeerimisest sujus kõik siiski hästi. Koorijuht pühkis viimastelgi lauljatel une silmist ning krabinad häälest ning nii võisimegi me kindlalt lavale sammuda. See kord oli kavas: Kyrie Eleison C. Kreek. Õnnis on inime.. Ei. Ei olnud võimas lauluhääl see, mis meie ülesastumist läbis, vaid kauniks laulsime me omad laulud eelkõige hingestatuse ja pühendumusega. Hiljem selgus, et see ei jäänud märkamata ka kuulajatel. Emangi veel. Ka professionaalsetele hindajatele pakkus meie ülesastumine audiovisuaalselt naudingut ning seetõttu pälvisime oma kategoorias esikoha väärilise tunnustuse kõrgeaulistest Eesti koorijuhtidest koosneva žürii poolt. Autasu anti kätte žürii esimehe hr. V. Laulu poolt veel samal õhtul. Kooriliikmete teravale kõrvale ei jäänud märkamata ka asjaolu, et žüriilt saadud punktisumma oli kõigi kategooriate lõikes absoluutselt suurim, mis ainult ülendas meeleolu. Muidugi tegi kõik eelnev laste näod rõõmsaks ning selle väljaelamiseks läks Vanemuise kohvikus lahti suur trilla-tralla, kus kooril oli võimalus tänada oma blondi koorijuhti, kuivõrd brünetti polnud parajasti kohal. Suure rõõmu kinnituseks korraldati järgnevas koriproovis mõlema koorijuhi ja kooriliikmete endi auks suuremat sorti sööming. Ma vist natuke täna koori ei jõua.. kanna ka minu armastus nendeni Taavi |
 |
| V. Pöhjamaade Üliõpilaskooride Festivali ühisorkester, dirigeerib Eri Klas |
8.-11. aprillil 1999 Tallinnas:
V. Põhjamaade Üliõpilaskooride
Festival
esitas Ludwig van Beethoveni 9. Sümfooniat
Eesti Riiklik
Sümfooniaorkester (ERSO)
Eesti Muusikaakadeemia
(EMA) Sümfooniaorkester
Üliõpilaskooride Festivalikoor
 |
| Roheline Ball |
 |
| Roheline Ball ja Camerata |
Kõik algas kontserdiga Oleviste kirikus ja pisikeste transpordiprobleemidega. Kontsert üldiselt õnnestus, v.a. mõne häälerühma harvad ämbrisseastumised.
Vaatamata sellele, et Beethoveni 9. sümfoonia proov algas järgmisel hommikul vara, oli õhtuses programmis põhjalik pidu Sossi-klubis.
Proovid olid hirmus töised, aga kuidas olekski võinud see olla teisiti, kui proove viisid läbi Eri Klas ja Raul Talmar.
Beethoveni 9. sümfoonia esitus õnnestus ja ka Alo Mattiiseni "Roheline Muna" lauldi lõpuni teisel katsel. "Rohelisele Munale" järgnes "Roheline Ball", mille käigus juhtus nii mõndagi: Festivalile pani punkti ehteestlaslik heeringasöömine.
 |
22. aprill 1999 - TÜRI KOLLEDŽI AASTAPÄEV
Oli aktus ja seal esines meie koor. Tegelikult algas aga kõik meie
koori söötmisega ja sellele järgnenud loenguga. Järeldus:
loengu ajal olid kõik väga unised ja ega täis kõhuga
lauldagi just kerge pole.
Õhtune kontsert Türi kirikus läks väga hästi ja oli kõigile kuulajatele loodetavasti nauditav elamus.
11. mai 1999 - laulmine Tartu Toomkiriku varemetes
Lumi oli maas ja külm oli, aga Tartu Akadeemiline Meeskoor (TAM), Tartu
Akadeemiline Naiskoor (TAN), Tartu Ülikooli Kammerkoor (TÜKK) ja
Tartu Ülikooli Kunstide Osakonna Kammerkoor (TÜKOK) andsid endast
parima.
24. mail 1999.a. Elva Raekoja saalis: KEVADKONTSERT
 |
| Orlando di Lasso | "Sind unustada ma ei saa" |
| Camille Saint-Saëns | "Ave Verum" |
| Adriano Banchieri | "Capricciata" |
| "Contrappunto bestiale alla mente" | |
| Evert Taube | "Nocturne" |
| Andrew Lloyd Webber | "I don't know how to love him" |
| Rhonda Polay | "Come in and stay a while" |
| Raimond Valgre | "Muinaslugu muusikas" |
| W.R. Heyman | "Killuke taevast" |
| Elva Kammerkoor "Solenne" Dirigendid Eva Rebane ja Meelis Roosaar | |
| Arild Sandfold | "Jubilate Deo" |
| Kuldar Sink | "Kyrie eleison" |
| Pjotr Tšaikovski | "Pesn' bogomateri s pripevom" |
| Sergei Rahmaninov | "Bogoroditse devo, raduisja" |
| Gustav Ernesaks | "Tartu valgel ööl" |
| Raimond Lätte | "Kuu" |
| Peep Sarapik | "Ta lendab mesipuu poole" |
| Tartu Ülikooli Kunstide Osakonna
Kammerkoor Dirigent Seidi Mutso | |
Ilusal suvisel päeval laulsid mitmed Läti ja Eesti koorid nii Valgas kui Valkas, käidi Cimze haual ja pärast toimus laulupidu läti moodi. Lõpetuseks simman vorstikeste, tomatite, õlle, õllelaulude ja kogu muu meie koori repertuaariga.
Roheline Muna Tartus
Kella viiest õhtul kogunes kogu Tartu kooridest koosnev seltskond
Vanemuise Kontserdimajja väikesele eelproovile, mis möödus ja
sai õnneks läbi. Lauljad said enne kontserti veel pisut hinge
tõmmata. Selle pausi jooksul holitsesid niigi õllesed TAM-i
mehed selle eest, et õlu nende vereringest ei kaoks. Peale väikest
saabumist lava taga paiskus kombineeritud risatooriumikoor aplausi saatel
lavale. Erinevalt Tallinna Põhjamaade laulu-peo-aegsest ettekandest,
õnnestus start esimese korraga ja jõuti ilma viperusteta
finišisse. Kontserdi teisest poolest osavõtt oli rangelt
vabatahtlik, paraku pidi aga leppima lihtsa kuulaja-vaataja rolliga. Kogu
üritusele järgnes bankett (läbu) EÜS-i majas. Tänu
tasuta jagatud A. Le Coq'ile voolas kõigi osavõtjate sooates
peo lõpuks puhas õlu (mõne üksiku verelible
lisandiga).
Suvi '99
Suve hakul aitas meie koor oma võimsa lauluhäälega
pidulikumaks muuta usuteaduskonna ja arstiteaduskonna lõpuaktusi.
 |
Tartu Laulupidu, 18. juunil 1999
Üsna varakult pidid lauljad kallil laupäevahommikul oma silmaluugid lahti ajama, häälest öised päkapikud välja köhima, et kell 10 algavas proovis kenasti esindatud olla. Proov oli raske, aga mitte häältmurdev, kui M. Härma "Tõnni kosjasõit" välja arvata, millega segakoor oli sunnitud Tartu laululavataguste kaskede all lisaproovi tegema.
Peale väsitavat rongkäiku (marsruudil Raekojaplats -> Laululava) konfereerisid Koidulaks ja Jakobsoniks (100.- ja 500.-) maskeerunud näitlejad kontserdi edukalt algusest lõpuni. Oli muidugi ka vahejuhtumeid. Ühe lauluvahelise lavastatud pildikese lõpuks pidid laululava ette veeretatud õhupallid põlema süüdatama ja efektselt pöörldes laululavalt ära veerema. Õnnetuseks veeres üks pallidest mitteplaneeritud suunas ja süütas põlema dirigendipoodiumi. Kohalviibinud vapratel tuletörjujatel õnnestus suurem katastroof ära hoida.
Peale väsitavat laulupidu ja ehmatavaid sündmusi otsustas suur osa meie koorist oma kurnatud ihu värskendada Pangodi järve kosutavas vees. Et aga väntsutatud ihu ka seestpoolt turgutada, lõppes kogu üritus Viderite aias grillvorstiorgiaga.
GAUDEAMUS XIII - Students' Song and Dance Festival of The Baltic
States, 24.-29. juuni 1999
Enamusele Eesti kooridest algas Gaudeamus laulupäevaga Elvas, mis ristiti
hoobilt Gaudeamuse peaprooviks.
 |
Enne kontserti tekkis kellelgi meist kuldaväärt idee minna Elva järve ujuma - nii ka tehti. Siis aga aeti rahvariided selga ja läks rongkäiguks. See muutus sujuvalt laulu- ja tantsupeoks. Sama sujuvalt oli kogu pidu kella 21.00-ks läbi ja kella 22.00-ks kogu seltskond bussidesse topitud. Algas 10 tundi kestev sõit Vilniusesse.
Kuna piiridel puudus igasugune järjekord, jõudsime kohale juba kell 8.00. Üllatus, üllatus! Oma tõotatud maani - voodini - lasti meid aga alles üheksast. Nii me ootasimegi terve tunni. Kuna esimene proov algas juba kell 10.00 ja see proov pidi ka saama kõik vajaliku atribuutika, tuli voodi pehmuse proovimine määramata ajaks edasi lükata.
Sel päeval kell 16.00 toimus raekojaplatsil Gaudeamuse ametlik avamine. Sellele eelnes bussiekskursioon "Tunne Vilmuse linna", aga õigeks ajaks olime õiges kohas. Pärast avamist jätkus töö sektsioonides - kes diskole, kes kontserdile või kuhugi mujale.
 |
Juhtus seal proovides, mis seal juhtus, keda see ikka huvitab. Meelde jäid erakordselt kaunis tantsupidu ja meie esinemine Vilniuse eesti koguduses. Jumalateenistusel osales armulaua jagamisel ka Naatan.
Laulupidu ise kulges vaikselt ja omaette nagu üks laulupidu ikka. Karta on, et Ants Sõõt veel tükk aega Eesti ühendkooridest kuuldagi ei taha. Kes teab, mis toimus, see seletust ei vaja. Teistele: ... rahvatantsuline liikumine ei käi ju kokku, vähemalt A. Sõõt arvas nii!
 |
Üldlaulupidu Tallinas, 1.-4. juuli 1999
Sedapuhku algas üldlaulupidu meie jaoks 1. juuli õhtul kell 19.00
väljasõiduga Vanemuise alumisest parklast. Neljapäeva
hilisõhtu ja reede möödusid töises meeleolus
väikeste puhkepausidega Harku järves või tantsupidu
jälgides. Õhtud veedeti laulu ja veini meeldivas seltskonnas.
Laupäevase rongkäigu algust jõudis Vismari tänaval passiv Tartu laulujanuline seltskond küll halliksminemiseni oodata.
 |
Rongkäik ise osutus üsna häält kurnavaks, sest vaatamata tohututele pingutustele sai enamus laule alustatud ... -mist jäid lavale domineerima valikoorid, solistid ja ERSO. Nende esituses kõlas valik nii Eesti kui ka välismaist päritolu heliloojate tuntumatest teostest.
 |
Järgmisel hommikul kell 8.00 äratasid korralikke, kell 2.00 uninunud koorilauljaid, viimased jumal-teab-kust-tulnud koorilauljad.
Et Tallinnas-käigust viimast võtta, otsustati enne põhikontserti ära käia ka loomaaias.
Alates kella [] kuulus kogu meie tähelepanu laulupeo põhikontserdile, mis möödus oodatult heal tasemel. Laiade rahvahulkade tungival nõudmisel tuli kordusettekandele P. Sarapiku "Mesipuu".
 |
... pole vaja, tõestati veenvalt vastupidist.
Kui tulude poole peale vöib meie koor kirjutada tohutult positiivseid emotsioone ja ilusasti veedetud suvised päevad, siis kuludesse tuleb kanda lõhkine summuti, lõhutud autoaken ja atendaadi üle elanud autoraadio.
 |
II. Rahvalaulupäev Otepääl, 8. august 1999
Sellesuvine rahvalaulupäev oli meie koori jaoks eriti õpetlik,
sest meil õnnestus laulda V. Tormise "Nelja eesti hällilaulu"
autori enese juhendamisel ja õpetamisel. Õhtusele kontserdile
pani väärika punkti EF Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatamisel.
Kontserdile järgnes simman.
esileht
"Kust me tuleme"
"Kes me oleme"
"Mida me laulame"
|
Web-Master: Stefan Groote Viimane muutumine: 21.01.2005 |
"Millal me laulame"
 "Mis on möödas" "Kelle ja millega seotud oleme" 
|
